Intrum Justitia pressiteade                                            10. mai 2010

Avaliku sektori asutused viivitavad arvete maksmisega varasemast kauem

Kui ülemöödunud aastal viivitas avalik sektor Eestis arvete tasumisega 5 ning 2009. aastal 6 päeva, siis nüüd hilinetakse maksmisega juba keskmiselt 9 päeva. Euroopas tervikuna maksavad aga avaliku sektori asutused arveid neli päeva varem kui möödunud aastal. Eesti tarbijate ja ettevõtete maksekäitumine viimase aastaga muutunud ei ole - tarbijatest eraisikud hilinevad arvete maksmisega endiselt keskmiselt 8 päeva ja ettevõtted 16 päeva.

Oluliselt on kasvanud üle kolme kuu pikkuste võlgade osakaal. Käesoleval aastal on üle 90 päeva võlas juba ligi iga seitsmes arve ehk täpsemalt 15% kõikidest väljastatud arvetest. 2006. ja  2007. aastal moodustasid üle 90 päeva võlas olevad arved ligikaudu 5% kõikidest väljastatud arvetest, 2009. aastal oli selliseid arveid 9%.

„Aastaga on üle 90 päevased võlad ettevõtete bilansis kasvanud 67% võrra, „ selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe. „Mõtlemapanev on ka 88% küsitlusele vastanute hinnang, et neile on lähiminevikus jäädud võlgu tahtlikult.Nende kahe fakti taustal on arusaamatu, et 64 % Eesti ettevõtetest pöördub krediidihaldusettevõtte poole või kasutab nende abi alles siis, kui võlgnevuse tekkimisest on möödas juba üle kolme kuu!”

Krediidikahjumid on Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud 14 % võrra ehk lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on Eestis aastaga kasvanud 2,9%-lt 3,3%-ni. Eesti ettevõtjate jaoks on kindlasti äärmiselt murettekitav, et krediidikahjumid on veel rohkem kui Eestis suurenenud just meie peamistel eksportturgudel: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Norras.

„Kõikidest neist negatiivsetest suundumustest hoolimata on Eesti ettevõtja koos norrakate ja poolakatega üks Euroopa juhtivaid optimiste. Ainult 23 % Eesti ettevõtjatest arvab, et krediidiriskid lähema aasta jooksul kasvavad. Samas arvab aga rohkem kui iga kolmas Euroopa ettevõtja, et krediidiriskid siiski kasvavad,” ütles Ivar Tammemäe.

Keskmine maskeviivituse aeg on võrreldes eelmise aastaga kasvanud
10 % ehk 11-le päevale. See negatiivne suundumus paigutab Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ühte rühma Lõuna-Euroopaga (Küpros, Hispaania, Portugal, Itaalia). Samas on enamik Euroopa riikide ettevõtjaid finantskriisile reageerinud kiiresti ja tulemuslikult, mille tagajärjel on keskmine maksetega viivituse aeg Euroopas tervikuna hoopis ühe päeva võrra vähenenud. Makseviivituse aeg Euroopas on täna keskmiselt 18 päeva pikkune võrrelduna 19 päevaga 2009. aastal.

Kõige eeskujulikum on maksekultuur endiselt Soomes (hilinetakse keskmiselt 5 päeva), Rootsis ja Norras (hilinetakse keskmiselt 7 päeva). Meie lõunanaabrite maksekäitumine ei ole aga kaugeltki sedavõrd eeskujulik. Kõige olulisem erinevus meie ning Läti ja Leedu vahel on tarbijate maksekäitumises. Kui Eestis hilinevad eraisikutest tarbijad arvete tasumisega keskmiselt vaid 8 päeva, siis Leedus 15 ja Lätis 20 päeva.

1923. aastal asutatud Intrum Justitia on Euroopa juhtiv krediidikorraldusteenuseid pakkuv kontsern, mille tütarettevõtted tegutsevad 22 Euroopa riigis, lisaks firma agentettevõtted 170 riigis. Intrum Justitia poolt pakutavad teenused hõlmavad kogu krediiditeenuste spektri alates krediidiotsusest kuni võla kohtuliku sissenõudmiseni, sealhulgas krediidipoliitika väljatöötamise, krediidijärelvalve ja halduse ning debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise erinevaid viise. 2009. aastal töötas Intrum Justitia kontsernis 3400 inimest, kontserni kogukäive oli ligikaudu 6,6 miljardit krooni.

Intrum Justitia maksekäitumist ja -riske puudutava uuringu näol on tegemist on Euroopa kõige esinduslikuma maksekultuuri ja –tavade uuringuga. 2010. aasta jaanuarist märtsini viidi uuring läbi 25 riigis ning küsimustikule vastas üle 6000 ettevõtte esindaja. Intrum Justitia viib maksekäitumise uuringut läbi alates 1998. aastast, 2004. aastal avalikustati esmakordselt 25 Euroopa riiki hõlmav raport.