„Intrumi Euroopa tarbijate maksearuanne 2022“ on avaldatud. 

Lisateave ›

Intrumi uuring: 73% Eesti ettevõtetest tunnistab, et krediidikahjumid on probleemiks

Intrumi Euroopa maksete iga-aastase aruande kohaselt on ettevõtetel raske hilinenud maksete ja pikendatud tähtaegadega hakkama saada. Sellest tulenevalt oli mitmetel Eesti ettevõtetel paljudes valdkondades vähe investeeringuid, nad ei suutnud toote- ja teenusevalikut laiendada, jätkusuutlikkust parandada ega tarnijatele kiiremini tasuda.

Enamiku Eesti ettevõtete jaoks 2021. aastal krediidikahjud vähenesid (31%) või jäid stabiilseks (35%). Sellegipoolest on krediidikahjud kujunenud Eesti ja Euroopa ettevõtete jaoks suureks probleemiks. 2021. aastal tunnistas 46% Euroopa ettevõtetest, et krediidikahjud on muutunud klientide maksete osas problemaatiliseks. Käesoleval aastal on selline mure juba 60%-l Euroopa ettevõtetest. Eriti rängalt on kannatada saanud Baltikumi ettevõtted – 73% Eesti, 77% Leedu ja 80% Läti ettevõtetest peavad krediidikahju problemaatiliseks.

Intrumi uuringu järgi peab 86% Eesti ettevõtetest oluliseks probleemiks võlgnikke, kes maksavad pärast määratud tähtaega – väike tõus võrreldes 2021. aastaga, mil sama tundis 84% ettevõtetest. Pikki maksetähtaegu peetakse vähem problemaatiliseks kui aasta varem: 76% Eesti ettevõtetest näeb seda murekohana, võrreldes 81%-ga 2021. aastal. Küll aga peavad Eesti ettevõtted kliendimaksete puhul tõsiseks probleemiks krediidikahju, mis kasvas poole võrra: 2022. aastal 73%, 2021. aastal 47%.

Kuna inflatsioonikriisi kestvuse osas on vähe kindlust, on järgnevate kuude jooksul vaja paremaid strateegiaid – investeerida uutesse oskustesse ja tehnoloogiatesse, vaadata üle kogu arveldus- ja võlgade sissenõudmissüsteem, vajadusel sissenõudmine allhankega ning ESG tulemuslikkuse parandamine.
Ilva Valeika, Intrum Balticsi tegevdirektor

Kõikjal Euroopas on ettearvamatus majanduskeskkonnas kasvanud maksete hilinemine murettekitav. Siiski on põhjust olla optimistlik võlgade ja rahavoogude üldise pildi suhtes. Kolmveerand Euroopa vastajatest (76%) ütleb, et nende jaoks on võlahalduse parandamine järgneva 12 kuu strateegiline prioriteet. Venemaa sissetung Ukrainasse võis olla selle nihke katalüsaatoriks. Enne sõda – meie uuring oli ilmunud viis nädalat enne sõja algust – muretses 52% ettevõtetest, et järgneva 12 kuu jooksul suureneb hilinenud maksete risk. Pärast Venemaa sissetungi tõusis see näitaja 61%-ni. Samas, kui enne konflikti keskendus võlgade haldamisele kui strateegilisele prioriteedile 71% vastanutest, siis pärast sõjategevuse algust veebruari lõpus kasvas see näitaja 81%-ni.

Intrumi Euroopa maksearuanne on kättesaadav siit.