„Intrumi Euroopa tarbijate maksearuanne 2022“ on avaldatud. 

Lisateave ›

Intrumi uuring: eestlaste säästva tarbimise tase on võrreldes enamiku eurooplastega madalam

Intrumi 24 Euroopa riigis läbi viidud iga-aastase uuringu kohaselt teevad enam kui pooled Euroopa tarbijatest (52%) sisseoste säästvalt ja ostaksid vaid keskkonnasõbralikult ettevõttelt. See esilekerkiv suundumus on ilmne ka Eestis, kuigi palju vähemal määral – vaid 35% väidab sama (võrreldes Leedu 45% ja Läti 34%-ga).

Üldiselt märgivad eestlased säästva tarbimise madalamat taset, kuna vähem kui pooled (45%) tunnistavad, et nende huvi jätkusuutlikkuse vastu on motiveerinud neid kulutusi piirama, mis on märkimisväärne langus võrreldes 57%-ga aasta varem. Sellise languse üheks peamiseks põhjuseks on kasvav inflatsioon, mis sunnib inimesi tegema soodsamaid, kuid vähem jätkusuutlikke valikuid. Kuna keskkonnasõbralikud tooted on sageli kallimad, siis 64% eestlastest ei saa endale lubada nii säästvat elu, kui tahaksid, võrreldes 58%-ga eurooplaste seas keskmiselt.

Sotsiaalmeedial on jätkuvalt oluline roll säästva tarbimise päevakajalisuses. Kuigi 27% eestlastest ütleb, et sotsiaalmeedia tekitab survet rohkem tarbida, tunnistab samas 28%, et see infokanal on suurendanud ka nende teadlikkust jätkusuutlike toodete ostmisest. See on eriti tugev trend Z-generatsiooni tarbijate seas, kus 52% osutab sotsiaalmeediale kui jätkusuutliku tarbimise allikale.
Ilva Valeika, Euroopa juhtiva krediiditeenuste haldusettevõtte Intrum Baltikumi tegevdirektor

Intrumi uuring näitab ka, et tarbijad tegutsevad jätkuvalt raiskamise vähendamise nimel ja 43% ütleb, et nad piiravad aktiivselt oste ülekülluse vähendamiseks. Iga viies vastaja Eestis (20%) ütleb, et nad ei tunneks mingit süüd selle pärast, et maksavad ettevõttele kokkulepitust hiljem, kui arvavad, et ettevõte on ebaeetiline, ning see näitaja jääb igas vanuses tarbijate lõikes samaks. Lätis on vastav näitaja 21% ja Leedus 26%. Suundumus ja ulatus, mil määral ülejäänud Euroopa on valmis kliimaküsimustes midagi ette võtma, on erinev – eriti Z-generatsiooni puhul, mis alles hakkab tarbijatena oma mõju avaldama.

Valdav enamus eestlastest (72%, võrreldes Euroopa keskmisega 65%) märgib, et parandab ja taaskasutab üha enam vanu esemeid, mitte ei osta uusi asju. 69% Eesti vastajatest tunnistab, et tarbib järjest rohkem keskkonnamõju vähendamiseks uue toidu ostmise asemel enam eelmisest päevast üle jäänud toitu (Euroopas keskmiselt on vastav näitaja 58%).

Kuigi on tõsi, et tarbijate kavatsused ei pruugi alati teoks saada, oleks ettevõtetel mõistlik sellele kasvavale trendile tähelepanu pöörata, et säilitada enda klientide lojaalsust ja kaitsta nende rahavoogu. Euroopas väidavad lapsevanemad tõenäolisemalt, et nende huvi jätkusuutlikkuse vastu ajendas neid oma kulutusi üldiselt piirama. Eestis on üllatuslikult vastupidi: lapsevanemad ei tunne jätkusuutlikkuse vastu suuremat huvi kui lasteta täiskasvanud (mõlema grupi seas on väitega nõus 42%), mis toob esile regionaalsed erinevused turgude lõikes Euroopas.

Teave Euroopa tarbijamaksete 2021. aasta aruande kohta

Euroopa tarbijamaksete aruanne 2021 (European Consumer Payment Report 2021) annab ülevaate Euroopa tarbijate igapäevaelust; nende kulutustest ja suutlikkusest leibkonna rahaasju hallata. Aruanne põhineb välisküsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. 2021. aasta uuringus osales kokku 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi ajavahemikul 21. juulist kuni 26. augustini 2021.