„Intrumi Euroopa tarbijate maksearuanne 2022“ on avaldatud. 

Lisateave ›

Intrumi uuring: eestlastel on pandeemias olnud lõunanaabritest parem ülevaade oma võlgadest

Intrumi iga-aastase 24 Euroopa riigis läbiviidava uuringu kohaselt puudub 16 protsendil eurooplastest ülevaade oma võlgadest. Eestis on enam kui poole väiksem nende vastanute osakaal (7%), kes ei tea, kui palju nad võlgu on. Võrrelduna meie Balti naabrite, lätlaste (10%) ja leedukatega (11%), on eestlastel parem ülevaade oma laenuharjumustest.

Käimasoleva pandeemia tõttu on vähenenud inimestel kasutada olev vaba raha, mistõttu võtsid osad eurooplased eelmisel aastal täiendavalt võlgu. 16% eestlastest väidavad, et on raha laenanud või jõudnud krediitkaardi limiidini arvete maksmisel. Näitaja on tublisti alla Euroopa keskmist (26%), ent on järsult tõusnud võrreldes 2020. aastaga, mil kõigest 10% Eesti tarbijaist võtsid arvete tasumiseks laenu.

Teisalt oleme Intrumis täheldanud, et uute inkassojuhtumite arv on languses. See tähendab, et enamik laenukrediiti kasutavatest tarbijatest on võimelised laenu tagasi maksma enne, kui arve inkassole läheb. Enamik eestlastest kas ei võta üldse laenu (52%) või, jättes välja krediitkaardi- ja kodulaenu, laenavad vähem kui 10% enda igakuisest sissetulekust. Pea pooled vastanuist (48%) tunnevad end laenu võtmise osas ebakindlamalt võrreldes pandeemiaeelse ajaga.
Intrumi Baltikumi piirkonna tegevdirektor Ilva Valeika

Eesti vastanuist 7% ütlevad, et neil on võrreldes pandeemiaeelse ajaga vähem selgust enda (krediitkaardi ja muude) lühiajaliste laenude osas – Euroopa keskmine näitaja on 18%. Lisaks sellele, 8% eestlastest tõdevad, et on kaotanud järje, kui palju nad igakuiselt kulutavad erinevatele digitellimustele (nt voogedastusplatvormid ja äpid). Euroopa keskmine näitaja siinkohal on ligi kaks korda kõrgem (15%).

Inflatsioon – sõber või vaenlane?

Valeika sõnul on pandeemia jätnud teatud tarbijad majanduslikult kehvemasse olukorda ning osa inimesi on ots-otsaga kokku tulemiseks võtnud täiendavalt laene. „Meie uuring näitab, et paljud on kaotanud ülevaate, kui suur on nende võlgade kogumaht. Arvestades seda ja üha kiirenevat inflatsiooni, võib tulevikus näha rohkem makseraskusi nii ettevõtete kui majapidamiste puhul. Ainuüksi detsembris suurenes inflatsioon Eestis 8,6%-lt 12,2%-ni. Hinnatõusu vedas peamiselt energiahind, mis kasvas 26% ja mis viib hinnatõusuni ka teistes sektorites. Ettevõtted peavad seega üle vaatama oma krediidihalduse strateegiad, et toime tulla eesseisvate väljakutsetega ja vähendada krediidikahju,“ ütles Valeika.

Juhul kui reaalintressimäärad vähenevad, võib kõrgem inflatsioon aidata võlgades majapidamistel vähendada oma võlgade väärtust. Siiski valdab inimesi ebakindlus sellest, mida inflatsioon võib nende rahaasjadele tähendada. 10% eestlastest tõdevad, et nad ei kavatse endale selgeks teha, kuidas intressimäärad nende võlakohustusi mõjutavad.

Ülevaade oma võlgadest

Üle-euroopaliselt 16% vastanuist ütlevad, et neil puudub ülevaade oma võlgadest. Küll aga kõigest 7% eestlastest ütlevad, et ei tea, kui palju nad võlgu on. Võrreldes Läti (10%) ja Leeduga (11%) on eestlastel parim ülevaade oma laenuharjumustest. Analüüsides vastuseid vanusegruppides lõikes, ilmneb aga, et just noored on kaotanud järje oma võlakohustuste suuruse üle. Vanusegrupis 18–21 ei erine eestlased teistest baltlastest: 14% vastanuist ütlevad, et neil puudub ülevaade oma võlgadest.

On murettekitav, et paljud noored tarbijad ei oma ülevaadet oma rahaasjadest, kuna see võib panna nad juba varajases eluetapis rahaliselt keerulisse olukorda. Samas on sel vanusegrupil vähem vaba raha kui teistel eagruppidel ning kuna pakutav laenukrediit sõltub sissetulekust, seab see ka laenamisele lae. Teisalt tõdevad 14% Eesti noortest tarbijaist (vanuses 18–21), et neil puudub piisav selgus oma lühiajaliste laenudes osas.