„Euroopa maksearuanne 2021“ on avaldatud. Loe lähemalt>>>

European Payment Report 2021

Intrumi iga-aastasest Euroopa maksearuandest selgus, et pooled Euroopa ettevõtted kartsid halvimat ja on rahul, et nad suutsid 2020. aasta üle elada. Kuigi reaalsus osutus oodatust vähem keeruliseks, on paljud ettevõtted siiski saanud räsida, kuid seadnud sihid juba uuele kasvuperioodile. Eesti ettevõtjad on majanduse käekäigu osas Balti riikides kõige optimistlikumad

Covid-19 mõju ettevõtluse väljavaadetele ja kasvupüüdlustele

Viimase 12 kuu jooksul on Covid-19 surunud paljud Euroopa ettevõtted põlvili. Tänaseks on miljonite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) saatus kaalukausil. Keskmiselt 49 protsenti Euroopa ettevõtetest tunnistab, et nad tundsid selgelt Covid-19 mõju oma tuludele ja rahavoogudele. Eestis väidab sama 48 protsenti.

Juhid üle Euroopa näevad, et ebakindlust jagub veel mitmeks aastaks. Euroopas väidavad umbes pooled, kelle kasum on vähenenud, et tavapärane äritegevus ei taastu enne 2022. või 2023. aastat. Eestlased on Baltimaade ettevõtjate seas kõige optimistlikumad, sest sama arvab vaid 45 protsenti. Lätis on vastav näitaja 49 protsenti ja Leedus 46 protsenti. Paljud Eesti ettevõtted (36 protsenti) on investeerinud oma digiteenuste arendamisse, et reageerida Covid-19 kriisile, eriti on teinud seda VKEd (47 protsenti). Iga kolmas (33 protsenti) suurettevõte on peatanud oma strateegilised investeeringud, kuid suhteliselt vähesed Eesti ettevõtted (14 protsenti) on oma töötajaid koondanud. Poolte Eesti ettevõtete kasum on endiselt madal.

Teisest küljest, hoolimata pandeemia tekitatud ebakindlusest, on Euroopa ettevõtted majanduskasvu ja tuleviku suhtes entusiastlikumad kui aastaid tagasi. Eestis on tulevikuprognoosi suhtes üle poole (52 protsenti) optimistlikud, mis on tervelt seitse protsenti kõrgem kui Euroopa keskmine. Ettevõtete seas on lähikuude prioriteet võlahalduse parandamine. Selle nimel töötab 89 protsenti Eesti ettevõtetest, mis ületab Euroopa keskmist, 83 protsenti.

Kuidas Covid-19 on mõjutanud maksekäitumist

Enamik ettevõtteid on otsustanud likviidsuse tagamiseks kasutusele võtta ennetava lähenemisviisi – 59 protsenti Euroopa ettevõttest väidab, et Covid-19 on motiveerinud neid paremini maandama riske, juhul kui arveid ei tasuta õigeaegselt Eestis väidab sama 58 protsenti, enam levinud on see VKEde (63 protsenti) kui suurettevõtete (49 protsenti) hulgas.

Euroopa keskmine makselünk – kokkulepitud maksetähtaja ja raha laekumise vaheliste päevade arv – on viimase aasta jooksul langenud. Viimase 12 kuu jooksul on avaliku ja erasektori klientide keskmine makselõhe Euroopas vähenenud, vastavalt 15 päevalt 10 päevale ja 14 päevalt 11 päevale, samal ajal kui tarbijate jaoks on see pisut suurenenud (7 päevalt 9 päevale). Kuigi ka makselünk on Eestis vähenenud, on tempo olnud aeglasem kui Euroopas. Kolmest segmendist kaks ületavad Euroopa keskmist taset. Nimelt on valitsuse ja B2B sektori maksete vahe vastavalt 11 ja 14 päeva. Tarbijate jaoks on see arv vähenenud ühe päeva võrra ehk 9 päevani, mis on sama suur kui Euroopa keskmine.

Makselünk on vähenenud, aga kui kauaks?

Valitsuste toetused mõnedes riikides koos rangemate maksetingimustega suurendanud likviidsust ja vähendanud makselõhet. Need tegurid on tõenäoliselt varjanud ka maksekäitumise tegelikke muutusi ja mõne ettevõtte ebakindlust. Tõepoolest, kui ettevõtted karmistavad oma maksenõudeid kõikjal ja kui majandustegevus taaskäivitub, siis võivad muidu usaldusväärsed ettevõtted sattuda kiiresti likviidsusprobleemi ette.

Intrumi Baltikumi tegevdirektori Ilva Valeika sõnul on paljud ettevõtted oma ärimudelite digitaliseerimise ja rangema krediidihaldustava kaudu silma paistnud ja neid on saatnud ka edu.

Praeguseks on enamik Euroopa ettevõtteid tuleviku võimalustest vaimustuses, kavandades uusi ja ambitsioonikaid strateegilisi algatusi sealjuures kindlustades ka oma rahavooge ja likviidsust. Ometigi pole pandeemia tegelikku mõju maksekäitumisele veel näha ja paljud ettevõtted ei ole kunagi varem oma võlgnike maksevõime pärast nii mures olnud kui täna.
Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika

Samuti on ka Eestis on suur osa ettevõtetest (53 protsenti) nõustunud pikemate maksetähtaegadega, kui neile tegelikult meeldiks. See on vähem kui aasta varem (63 protsenti), kuid siiski üle Euroopa keskmise (49 protsenti). Enamik Eesti ettevõtteid (56 protsenti) peab kasvavat makromajanduslikku ebakindlust peamiseks põhjuseks, miks maksetähtajad tarnijatele on pikenenud.